Supilinn kui turvaline elukeskkond, Urmas Aunin
SUPILINN KUI TURVALINE ELUKESKKOND
Urmas Aunin
Kui ma 20 aastat tagasi Supilinna kolisin, oli linnaosal üldlevinud imago, et see on üks kriminaalide ja asotsiaalide patupesa ning vaeste ja kerjuste varjupaik. Ka linnarahva seas tehtud küsitlused kinnitasid veel paar aastat tagasi üksmeelset arvamust, et ebaturvalisemaid linnaosi Tartus on Supilinn, konkureerides kurikuulsuse poolest endise Hiinalinnaga.Mõneti oli ja on Supilinna halb maine linnarahva seas omamoodi õigustatudki. Minu abikaasa Ellen, kes on elanud Supilinnas üle 40 aasta, meenutas oma lapsepõlvest, et peaaegu kõik tema kunagisted naabritest mängukaaslased on ajapikku kas trellide taha saadetud või maha löödud. öösiti ei julgenud võõras naljalt Supilinna tänavatel liikuda, kartes pätikampade kimbutamisi. Vahel piirdus tülinorimine kerge kolakaga, sagedamini rändasid võõrastesse kätesse rahakott ja muud väärtesemed. Igapäevaste pisiasjadena läksid kodudest kaduma jalgrattad, kärud, tööriistad. ühesõnaga suvaline kraam, mida oli võimalik viinaraha vastu vahetada. Monopolide arvukuselt oli ju Supilinn joodikute paradiisiks.
Muutused Supilinna elanikkonnas on toimunud tasapisi viimase kümne aasta jooksul. Riskirühmad ja kurikaelad on linnaosapildist hakanud taanduma. Tegelikult ei kinnitada täna isegi politseistatistika, et Supilinn oleks näiteks sama kriminogeenne, kui Tallinna Kopli rajoon. Statistikat võib uskuda, või mitte, aga kuritegelik loogika juhindub tõigast, et lihtsam on pahategu korda saata kohtades, kus inimeste liikumis- või elamistihedus on suuremad, näiteks kesk- või Annelinnas. Koos elanikkonna vahetumisega on toimumas nihe ka elanike mentaliteedis ja väärtushinnangutes. Kuigi, see on vaid algus. Liiati leidub meie kodupiirkonnas piisavalt urkaid, kus alkoholi- või narkosõltlased saavad ennast segamatult ja vabalt tunda. Esialgu on muutunud süütegude struktuur. Kui paarkümmend aastat tagasi domineerisid isiku- või varavastased kuriteod (ehk peksmised ja vargused), siis täna on politsei huviorbiidis Supilinnaga seonduvad kelmused, pettused ja igasugu majanduslikku laadi patuteod. Kui varem viis vaesus vargile, siis uuem generatsioon kohalikke kurikaelu on asunud elatusallikaid hankima mitte enam nii labasel viisil, vaid keerukamaid skeeme kasutades.
Imago muutub väga aeglaselt ja visalt, see on paratamatu. Kuniks linnavalitsus käsitleb Supilinna omalaadse getona, võib unistus Supilinnast, kui turvalisest elukeskkonnast lasta ennast kaua oodata.
Ma nimme kirjutan turvalisuse teemast, mis põimub mu vägagi isiklike mälestuste ja juhtumite kirjeldustega, esialgu üldsõnaliselt, kui juhuse tahtel on sattunud tegelema linna õigus- ja korrakaitse küsimustega kohalikus linna rahvahuraalis, mida volikoguks kutsutakse. Sest konkreetsed süüasjad ja juhtumid puudutavad võibolla ehk liialt valusalt meie keskel elavate kurikaelte lähedasi. Seetõttu jäägu need siinkohal mainimata, aga värvikamad juhtumid ning nende kirjeldused on talletatud järgmiste kogumike tarbeks.